Täna ärkasime jälle enne kukke ja koitu, eesmärgiks töödega kärmelt peale hakata. Alustuseks lükkasime sõiduki kanali peale, et eemaldada kere ja raami ühendavad poldid. Sellega sai Rait ka edukalt hakkama, kuid vastupidiselt ootustele jäi rooste poolt puretud kuut ikkagi kindlalt raamile. Ilmselt olime tõstukiga autot tõstes tema vastu liiga hellad - on ju teada, et venelasele mõjub ainult korralik kolakas. Järgmisel korral tuleb sillad kettidega maa külge aheldada, eks siis näeme, kumb kangem on. Lisaks kolmele poldile, mis Rait toore jõuga murdis, eemaldasime ka esiakende klaasid koos lukustusmehhanismide ja käepidemetega. See, mis eile lausa ületamatuna näis, ei olnudki täna väga keeruline. Kõige suurem katsumus oli aga hoopis uste demonteerimine. Nimelt olid uksi hoidvad poldid nii tugevalt oksüdeerunud, et õnnestuski jagu saada ainult esiustest. On ka võimalik, et ülejäänud kolm ust jäävad kere külge, sest põhimõtteliselt need ei sega ja poltide väljapuurimine on hulga vaevarikkam. Seejärel, üliteravalt diskuteerides, jõudsime mõtteni, et võib-olla seisneb käivitamise probleem hoopis starteris, sest vändaga mootorit ringi ajada kuigi raske ei ole, aga tõstuki aku pealt käib see starterile silmnähtavalt üle jõu. Tervitan siinkohal Raidu vanaisa, kes ZAZi kõrvalt leitud vändale ligi meetri pikkuse jupi vahele keevitab, et see meie UAZi jaoks kasutada sünniks. Hetkeseis ongi siis selline, et kõik klaasid, tuled ja polstrid-nipsasjad, mida eile ei jõudnud, on eemaldatud, jäänud on veel käigu- ja neliveo/aeglusti kangide vabastamine kere küljest ja saabki toore jõuga lahutada kere raamist. Loodame, et jätkub kannatust ja ka raha, sest tänasel päeval tundub küll, et üks südi keevitaja võib teenida siit terve kuu palga. Õnneks on oskustöölised Eestis tugevasti alatasustatud ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar